Kontseptuaalne idee ühendab senise teatri ja muuseumi hooned üheks tervikuks, ning samaaegselt toob teatri inimestele veelgi lähemale. Kuidas ? Tuletades nii väikestele kui suurtele meelde, et tegelikult on ka kogu elu ise üks omamoodi näitemäng! Seetõttu on arhitektuurses lahenduses läbivalt kasutatud elemente ja pindu, mille tulemusena tekib külastajal tunne, nagu ta ise oleks osa suurest lavastusest – erinevatel tasemetel asetsevad pinnad moodustavad kõikjal üle teatri spontaanseid lavasid (nt esimese korruse auditoorium) kui ka vaatenurki, mis muudavad linnamaastiku suureks lavaks (nt teise korruse väliterrass). Elu ja teatri vahele aitavad võrdusmärki tõmmata ka teatri korrusteplaanid ning maju läbivad fuajeed, mis nii kujult kui funktsioonilt meenutavad marionett-nukkude juhtpulte – nad annavad nii külastajatele kui “omadele” kontrolli funktsionaalsete ruumide üle.
Lahendus ei proovi olemasolevale ajaloolisele keskkonnale vastanduda, vaid olla loogiliseks jätkuks. Juurdeehituse fassaadi aknajaotus baseerub ajalooliste akende rütmil ja proportsioonil. Interjööris on võimalik teatri ja muuseumi vahel liikuda nii töötajatel kui ka külastajatel suure saali häirimata. Teiseks oluliseks mahuliseks otsuseks on Nunne tänava fassaadi jaotamine kolme astmelisesse osasse. Tekkiv “lehvik” ei ole ajalooliste kõrvalfassaadide osas nii agressiivne kui totaalne sirge fassaad. Samuti lubab astmeline fassaad rajada katusekohvikule vanalinna poole avaneva terrassi. Teatrihoone sisehoovi kaunis ajalooline fassaad on säilitatud ning interjööris eksponeeritud. Siseruumi jäävad aknaavad on ära kasutatud liikumisteede ühendamiseks, mistõttu on külastajal tore võimalus liikuda soojas ruumis ajaloolisest hoonest (nö kunagistest akendest)sisse- välja. Uue vestibüüli keskne trepistik on kavandatud terastõmbidel, luues marionettide ja nende niidistiku efekti. Lakke on kavandatud hiiglaslikud valgustuslahendused, mis asuvad ristjalt – meenutades niimoodi samuti marionett-nukkude kontroll-pulte. Nunne tänava müüri ja fassaadi vahele on kavandatud sisehoov, mis on kutsuv ja kasutatav teatri lahtiolekust sõltumatult. Sisehoovi on kavandatud kaldpind istmete, haljaselementide ja väikevormidega, kus saab mõtiskleda ja mängida. Garderoobi akendest kuvatakse sisehoovi etendusi. Etteasted saavad olla uue hooaja etenduste reklaamiks, samas saab näidata vanu armsaid teatritükke ja pidada teatriõhtuid. Selliselt on sisehoovis alati melu ja kilkamist.
The conceptual idea combines the existing theater and museum buildings into one whole, and at the same time brings the theater even closer to the people. How? Reminding both young and old that, in fact, all of life is a kind of play! Therefore, elements and surfaces have been used throughout the architectural solution, making the visitor feel as part of a large production – surfaces at different levels form spontaneous stages throughout the theater (eg the ground floor auditorium) as well as views that make the urban landscape a great stage ( eg outdoor terrace on the second floor) The floor plans of the theater and the lobbies passing through the houses, which resemble the control panels of puppet dolls in terms of both shape and function, also help to draw a mark between life and the theater.
The solution does not try to oppose the existing historical environment, but to be a logical continuation. The window division of the extension facade is based on the rhythm and proportion of historical windows. In the interior, it is possible to move between the theater and the museum for both employees and visitors without disturbing the large hall. Another important volumetric decision is the division of the facade of Nunne Street into three stages. The resulting “fan” is not as aggressive as it is a total straight façade in terms of historical side façades. The stepped facade also allows you to build a terrace on the roof café overlooking the Old Town. The beautiful historical facade of the courtyard of the theater building has been preserved and exhibited in the interior. The windows in the interior have been used to connect the traffic routes, which is why the visitor has a nice opportunity to move in and out of the historic building (so-called former windows) in a warm room. The central staircase of the new lobby is designed with steel pulls, creating the effect of puppets and their threading. Giant lighting solutions have been designed for the ceiling, which are located at the crossroads – thus also resembling the control panels of puppet dolls. A courtyard has been designed between the wall and the facade of Nunne Street, which is inviting and usable regardless of the theater’s opening hours. The courtyard has a designed sloping surface with seats, green elements and small forms where you can meditate and play. The wardrobe windows display courtyard performances. Performances can be advertisements for new season’s performances, while old cute theater pieces can be shown and theater evenings can be held. In this way, there is always noise and squeaking in the courtyard.
Risto Parve, Kai Süda, Kristo Kaskpeit, Diana Taalfeld (NU arhitektuur)
Sisearhitektuur / Interior – Maile Grünberg
Projektijuhtimine / Project Management – HOCO OÜ
