Kajamaa Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Hariduslikud erivajadused võivad olla tingitud segatüüpi spetsiifilisest arenguhäirest, aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, autismispektri häirest, samuti õpilased, kellel ei ole jõukohane intellektuaalsete võimete tõttu õppida põhikooli riikliku õppekava alusel.
Kahekorruselise hariduslike erivajadustega tuge vajavate õpilaste kooli väljakutse on kõikidesse klassiruumidesse välise klassiruumi juurutamine, mis võimaldab kõigil lastel saada ühesuguse iseseisva kogemuse. Rõdude kasutuselevõtt teisel korrusel, töötajate kogemuste põhjal, ei ole lastele alati ohutu. Vajalik aga oleks pakkuda tundlikule õpilasele tuge toetavas ja turvalises koolikeskkonnas, kus on iseolemise kohti, kuhu pugeda, ja olla vajadusel omaette — väiksemates, vähendatud ruumides.
Otsustasime hoone kasuks, kus klassiruumid on kõik esimesel korrusel ja hoonet ei ümbritse mitte üks suur hooviala, vaid kõigil klassiastmetel on oma sisehoovid/väikesed mänguväljakud/õppealad. Loodud on intiimsete mänguväljakute/õuealada ja kodulike ruumide kujundused. Nö. vähendatud ruumid võimaldavad lastel tunda, et hoone on nagu “kodu” ning see aitab ka laiendada tegevuste mitmekesisust mänguväljaku, klassiruumi ja sisehoovi jätkuvuses oleval alal.
Sellise ruumilise ja programmilise paigutusega saab looduskeskkonda võimalikult palju õpikeskkonda integreerida. Looduse tähtsust on antud kooli kujundamisel võimatu üle tähtsustada. Välisruumiga kontakt inspireerib ja rahustab. Välisruumid leevendavad stressi ja ärevust, aitavad arendada sotsiaalseid oskusi ja motiveerivad õppimist – eriti hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks. See on maastikustrateegia, mis on kantud soovist luua turvaline ja stimuleeriv õpikeskkond. Klassiastmete klastrite ja sisehoovide sümbioosis suhtleb hoone ka ümbritseva loodusliku metsaruumiga, kaasates seda hoone tegevustesse.
Students with special educational needs study at Kajamaa School. Special educational needs can be due to a mixed type of specific developmental disorder, attention and activity disorder, autism spectrum disorder, as well as students who are not able to study according to the national curriculum of elementary school due to their intellectual abilities.
The challenge of the two-storey school for pupils with special educational needs is to introduce an external classroom to all classrooms, allowing all children to have the same independent experience. The introduction of balconies on the second floor, based on the experience of employees, is not always safe for children. However, it would be necessary to offer support to a sensitive student in a supportive and safe school environment, where there are places to be alone, to hide in, and be alone if necessary — in smaller, reduced rooms.
We decided in favor of a building where the classrooms are all on the first floor and the building is not surrounded by one large courtyard area, but all grades have their own courtyards/small playgrounds/learning areas. Designs for intimate playgrounds/outdoor areas and domestic spaces have been created. Reduced spaces allow the children to feel that the building is like ‘home’ and it also helps to expand the variety of activities in the continuous area of the playground, classroom and courtyard.
With such a spatial and programmatic arrangement, the learning environment can be integrated into the natural environment as much as possible. It is impossible to overemphasize the importance of nature in the design of this school. Contact with the outdoors inspires and calms. Outdoor spaces relieve stress and anxiety, help develop social skills and motivate learning – especially for students with special educational needs. It is a landscape strategy driven by the desire to create a safe and stimulating learning environment. In the symbiosis of grade level clusters and courtyards, the building also interacts with the surrounding natural forest space, involving it in the building’s activities.
Kai Süda, Risto Parve